EESTI AKADEEMILISE ÕIGUSTEADUSE SELTSI PÕHIKIRI

Vastu võetud asutamiskoosolekul 21. juunil 1988. a, ümbertöötatud redaktsioon kinnitatud üldkoosolekul 23. oktoobril 1998. a, muudetud üldkoosoleku otsusega 13. detsembril 2006. a.

I. ÜLDSÄTTED

1. Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts (edaspidi nimetatud selts) on mittetulunduslik juristide vabatahtlik ühendus (mittetulundusühing).

2. Seltsi tegevuse eesmärk on heategevuslik õigusteaduse, õiguskultuuri ja õigushariduse toetamine avalikes huvides.

3. Seltsi asukoht on Tartu linn. Seltsi juhatus asub seltsi esimehe töökoha aadressil.

4. Selts on 8. veebruaril 1924. aastal asutatud Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi õigusjärglane ning on taasasutatud 21. juunil 1988.a.

5. Seltsi tegevus rajaneb demokraatia printsiipidel, liikmete omaalgatusel ja ühiskondlikul tegevusel.

6. Selts on tulu mittetaotlev organisatsioon. Ta tegutseb Mittetulundusühingute seaduse alusel ning juhindub oma tegevuses Eesti muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.

7. Selts taotleb juristidest teadlaste ja praktikute ühendamist õigusteaduse ja praktika seoste tihendamiseks, õigusteaduse ja erialaste kontaktide arendamiseks.

II. SELTSI ÜLESANDED JA TEGEVUSVALDKONNAD

8. Selts peab oma ülesandeiks ja tegevusvaldkondadeks: 
1) huvi tõstmist teadustöö vastu ja õigusteaduse arendamist;
2) juristide akadeemilise suhtlemise ja ühisürituste korraldamist;
3) üliõpilaste ja praktikute kaasatõmbamist teadustööle;
4) erialaste suhete loomist välismaa juristide ja organisatsioonidega ning muude erialade teadlastega;
5) arvamuste andmist seadusandluse ja seaduseelnõude kohta;
6) õigusteadmiste levitamist;
7) koosolekute, konverentside ja seminaride korraldamist;
8) kirjastamist, soovituste andmist kirjastamiseks ja retsenseerimist;
9) õigusinfo kogumist ja vahendamist;
10) seisukohtade väljatöötamist õigusküsimustes, mis pakuvad üldist huvi;
11) juristi kutse-eetika kujundamist;
12) Eestis sündinud, õppinud, elanud või töötanud õigusteadlaste mälestuste jäädvustamist;
13) teadusliku uurimistöö, ideede ja õpetamise vabaduse kaitsmist;
14) koostöö tegemist teiste eesti juristide organisatsioonidega.

9. Seltsil on õigus:
1) avada ja sulgeda arveid ja erikontosid krediidiasutustes ning sooritada finantsoperatsioone;
2) sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega;
3) määrata stipendiume õigusteaduse edendamiseks, anda auhindu silmapaistvate saavutuste eest õigusteaduses.

10. Selts on eraõiguslik juriidiline isik. Tal on oma pitsat ja muu atribuutika.

III. SELTSI LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

11. Seltsi liikmed jagunevad tegevliikmeteks, auliikmeteks, välisliikmeteks ja üliõpilasliikmeteks.

Seltsi tegevliikmeteks võivad olla Eesti Vabariigis alaliselt elavad või töötavad füüsilised isikud, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel vähemalt magistrikraadi (või sellega võrdsustatud kõrghariduse) õigusteaduses ja magistriastmes õigusteadust õppivad üliõpilased.

Seltsi auliikmeks võib seltsi üldkoosolek valida isikuid, kellel on erilisi teeneid õigusteaduse edendamises või seltsi tegevusele kaasaaitamises.

Seltsi välisliikmeks võib seltsi üldkoosolek valida isikuid, kellel on erilisi teeneid õigusteaduse edendamises ning kellega suhtlemine aitab kaasa õigusteaduse arendamisele Eesti vabariigis.

Õigusteadust õppivaid bakalaureuseastme üliõpilasi võib vastu võtta seltsi üliõpilasliikmeks. Üliõpilasliige võtab osa seltsi tegevusest. Tal on sõnaõigus seltsi koosolekutel, kuid ta ei osale seltsi organite valimisel ja hääletamisel.

12. Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus isiku sellekohase kirjaliku avalduse alusel. Avaldusega seltsi liikmeks astumiseks tunnistab isik seltsi põhikirja ja kinnitab soovi osaleda seltsi tegevuses.

13. Seltsi tegev- ja üliõpilasliikmed maksavad sisseastumismaksu ja iga-aastast liikmemaksu, mille suuruse määrab üldkoosolek.

14. Seltsi liikmel on õigus:
1) võtta osa seltsi tegevusest vastavalt käesolevas põhikirjas nimetatud eesmärkidele ja ülesannetele;
2) valida ja olla valitud kõigisse seltsi juhtimis- ja revisjoniorganeisse;
3) esitada seltsi organeile ettepanekuid seltsi tegevuse kohta ja arupärimisi seltsi puudutavates küsimustes;
4) võtta osa seltsi korraldatavatest üritustest;
5) seltsist omal soovil lahkuda, täites eelnevalt oma kohustused seltsi ees.

Seltsi ja liikmete vaheline suhtlus, sh teave aastakoosoleku kokkukutsumisest toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis elektrooniliste suhtluskanalite (seltsi kodulehekülg, e-post, faks) kaudu, kui põhikirjast või seadusest ei tulene kirjaliku vormi nõuet. Seltsi liige võib väljendada soovi infovahetuseks posti teel.

15. Seltsi liige on kohustatud täitma käesoleva põhikirja nõudeid ja aitama kaasa seltsi ülesannete lahendamisele.

16. Seltsi liikmete, kes ei ole tasunud 2 viimase kalendriaasta liikmemaksu 31. detsembriks, seltsist väljaarvamise otsustab juhatus. Seltsi liikmed, kes ei vasta põhikirja nõuetele, arvatakse juhatuse otsusega seltsist välja.

17. Seltsist omal soovil lahkumiseks esitab seltsi liige avalduse seltsi juhatusele.

18. Juhatuse otsused lahkumisavalduse rahuldamise ja seltsist väljaarvamise kohta tehakse liikmele kirjalikult teatavaks. Juhatuse otsusega mittenõustumisel võib liige nõuda küsimuse otsustamist üldkoosoleku poolt.

IV. SELTSI STRUKTUUR JA JUHTIMISORGANID

19. Seltsi liikmed võivad moodustada territoriaalseid osakondi seltsi tegevuse laiendamiseks. Osakonnad ei ole juriidilised isikud. Osakonna loomise ja tegevusvormid otsustab üldkoosolek.

20. Seltsi kõrgeim organ on üldkoosolek.
Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest.
Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku seltsi esimehe, juhatuse, revisjonikomisjoni või vähemalt ühe kümnendiku seltsi liikmete nõudmisel.
Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb seltsi liikmetele ette teatada vähemalt kolm nädalat.

21. Seltsi üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt ¼ seltsi liikmetest.
Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada seltsi liige isiklikult või oma esindaja kaudu. Seltsi liiget võib esindada ainult teine seltsi liige lihtkirjaliku volikirjaga.

22. Seltsi üldkoosolek:
1) võtab vastu seltsi põhikirja ja teeb selles muudatusi;
2) arutab seltsi tegevuse põhiküsimusi ja võtab nende kohta vastu otsuseid;
3) määrab liikmemaksu ja sisseastumismaksu suuruse;
4) määrab juhatuse ja revisjonikomisjoni suuruse;
5) valib avaliku hääletamise teel kolmeks aastaks seltsi juhatuse, mille liikmete hulgast nimetab seltsi esimehe ja aseesimehe;
6) valib avaliku hääletamise teel kolmeks aastaks revisjonikomisjoni liikmed;
7) kuulab ära juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanded ning kinnitab majandusaasta aruande;
8) valib seltsi auliikmed ja välisliikmed;
9) võtab vastu eelarve;
10) otsustab seltsi ühinemise või jagunemise;
11) võtab vastu otsuseid küsimustes, mis on juhatuse või seltsi liikmete poolt esitatud otsustamiseks üldkoosolekule;
12) otsustab juhatuse või revisjonikomisjoni liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise ja selles tehingus või nõudes seltsi esindaja määramise.

23. Seltsi üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
Põhikirja muutmise, seltsi ühinemise või jagunemise otsuse vastuvõtmiseks on vajalik üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete nõusolek.
Seltsi eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 seltsi liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks ka koosolekut kokku kutsumata, kui kirjalikul hääletamisel on otsuse pool kõik seltsi liikmed.

24. Seltsi tegevust juhib juhatus, kes langetab otsuseid kõigis küsimustes, välja arvatud üldkoosoleku pädevusse kuuluvad küsimused. Juhatuse tööd korraldab seltsi esimees.
Seltsi juhatuse suurus on 5-11 liiget.
Juhatus on otsustusjõuline, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
Otsuseid võtab juhatus vastu lihthäälteenamusega.
Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletab üle poole juhatuse liikmetest.

25. Seltsi esimees korraldab kõigi seltsi tööküsimuste lahendamist ning annab juhatuse tegevusest aru üldkoosolekule ja revisjonikomisjonile.

26. Seltsi esindavad kõigis õigustoimingutes seltsi esimees ja aseesimees üksinda, teised juhatuse liikmed esindavad seltsi ainult ühiselt.

27. Seltsi revisjonikomisjon revideerib seltsi põhikirjast kinnipidamist ja finantsmajanduslikku tegevust ning esitab üldkoosolekule revisjoni aruande ja sellest tulenevad ettepanekud.
Revisjonikomisjoni koosseisu ei või kuuluda seltsi juhatuse liige ja raamatupidaja.

28. Revisjonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe.
29. Revisjonikomisjoni liikmed võivad nõuandva hääleõigusega osa võtta seltsi juhatuse istungitest.

V. SELTSI VAHENDID

30. Seltsi vahendid moodustuvad järgmistest allikatest:
1) sisseastumis- ja liikmemaksud;
2) annetused ja eraldised;
3) tulud väljaannete müügist;
4) muud laekumised.

VI. SELTSI ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

31. Selts võib ühineda teise mittetulundusühinguga või jaguneda (jaotumise või eraldumise teel) mittetulundusühinguteks. Ühinemine (jagunemine) toimub ühinemises (jagunemises) osalevate mittetulundusühingute juhatuste vahel sõlmitud ühinemislepingu (jagunemislepingu) alusel.

VII. SELTSI TEGEVUSE LÕPETAMINE

32. Selts lõpetab oma tegevuse:
1) kui seltsi üldkoosolek langetab sellekohase otsuse üle kahe kolmandiku koosolekul osalenud või esindatud liikmete nõusolekul;
2) kui kohus võtab vastu vastava otsuse;
3) kui seltsi vastu on alustatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
4) muul seaduses ettenähtud alusel.

33. Seltsi tegevuse lõpetamisel pärast kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud seltsi vara kuulub üleandmisele Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale.