Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts kutsub kuulama Eesti õigusteadlaste päevade raames toimuvat sektsiooni teemal “Riskipõhine järelevalvemenetlus (finantssektori näitel): kas suunab ettevõtlust või ajab ettevõtja kliendiga tülli? Mida peaks teadma kohtunik ja jurist?”
Sektsioon “Riskipõhine järelevalvemenetlus (finantssektori näitel): kas suunab ettevõtlust või ajab ettevõtja kliendiga tülli? Mida peaks teadma kohtunik ja jurist?”
Riskipõhine järelevalve ei ole justkui midagi uut, aga finantsvaldkonnas võib jääda mulje, et see on üldisest raamistikust eraldiseisev omaette spetsiifiline valdkond. Kas riskipõhine haldusmenetlus finantssektoris peab järgima üldiseid riskipõhise haldusmenetluse nõudeid? Kas on sarnasusi muude valdkondadega (nt keskkonnaõiguse või toiduohutusega)? Mida saame üldistest haldusõiguse ning ohutõrjeõiguse põhimõtetest finantssektori jaoks kaasa võtta?
Riskipõhise järelevalve spetsiifika mõjutab ka ettevõtlust ennast. Kliendisuhte lõpetamine või kliendisuhte loomisest keeldumine riskiisust ja riskihinnangutest (mitte faktidest) tulenevalt, laenu andmisest keeldumine vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise vältimiseks – need on viimase kümne aasta igapäevased märksõnad panganduses. Eraõiguslikesse suhetesse kanduvad valikud on aga tihtilugu tingitud avalik-õiguslikest nõuetest ja järelevalvelistest ootustest. Järelevalveliste ootuste aluseks on riskipõhine järelevalvemenetlus. Arutelu püüab finantssektori näitel avada riskipõhise haldusmenetluse omapära, selle mõju järelevalvealustele ning kolmandatele isikutele (nt kliendid). Arutatakse, kas tasakaalupunkti leidmisel on lahenduseks üldise haldusõiguse ja korrakaitseõiguse printsiipide ülesleidmine või on kujunemas täiesti uued põhimõtted.
Väitlusjuht: LL.M Monika Koolmeister, Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat.
Arutelul osalevad:
Olavi Lepp, Swedbank AS juhatuse esimees;
PhD Janar Jäätma, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik;
LL.M Kerstin Pilt, Finantsinspektsiooni juhatuse esimees;
mag. iur. Martin Triipan, Riigikohtu kohtunik.
Sektsioon “Riskipõhine järelevalvemenetlus (finantssektori näitel): kas suunab ettevõtlust või ajab ettevõtja kliendiga tülli? Mida peaks teadma kohtunik ja jurist?”
Riskipõhine järelevalve ei ole justkui midagi uut, aga finantsvaldkonnas võib jääda mulje, et see on üldisest raamistikust eraldiseisev omaette spetsiifiline valdkond. Kas riskipõhine haldusmenetlus finantssektoris peab järgima üldiseid riskipõhise haldusmenetluse nõudeid? Kas on sarnasusi muude valdkondadega (nt keskkonnaõiguse või toiduohutusega)? Mida saame üldistest haldusõiguse ning ohutõrjeõiguse põhimõtetest finantssektori jaoks kaasa võtta?
Riskipõhise järelevalve spetsiifika mõjutab ka ettevõtlust ennast. Kliendisuhte lõpetamine või kliendisuhte loomisest keeldumine riskiisust ja riskihinnangutest (mitte faktidest) tulenevalt, laenu andmisest keeldumine vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise vältimiseks – need on viimase kümne aasta igapäevased märksõnad panganduses. Eraõiguslikesse suhetesse kanduvad valikud on aga tihtilugu tingitud avalik-õiguslikest nõuetest ja järelevalvelistest ootustest. Järelevalveliste ootuste aluseks on riskipõhine järelevalvemenetlus. Arutelu püüab finantssektori näitel avada riskipõhise haldusmenetluse omapära, selle mõju järelevalvealustele ning kolmandatele isikutele (nt kliendid). Arutatakse, kas tasakaalupunkti leidmisel on lahenduseks üldise haldusõiguse ja korrakaitseõiguse printsiipide ülesleidmine või on kujunemas täiesti uued põhimõtted.
Väitlusjuht: LL.M Monika Koolmeister, Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat. Arutelul osalevad:
Olavi Lepp, Swedbank AS juhatuse esimees; PhD Janar Jäätma, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik; LL.M Kerstin Pilt, Finantsinspektsiooni juhatuse esimees; mag. iur. Martin Triipan, Riigikohtu kohtunik.
Lisa kommentaar