Head seltsi liikmed!
Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts kutsub teisipäeval 10. märtsil 2026 kl 16.00 ettekandekoosolekule „Eesti maakorraldusõigus 100: juured ja perspektiivid“. Esinevad Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nooremteadur-doktorant Triinu Rennu ning Maa- ja Ruumiameti riigile maade omandamise ja maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal.
Ettekandekoosolekul käsitletakse maakorraldusõiguse kujunemist Eestis ning seda, millistest ühiskondlikest ja majanduslikest vajadustest see välja kasvas. Selgitatakse, kuidas maakorraldusõigust aja jooksul sisustati ning milline oli selle järk-järguline areng enne teist maailmasõda. Eraldi tähelepanu pööratakse sellele, kuidas maakorralduse õiguslik ja institutsionaalne ülesehitus aitas kaasa maakasutuse moderniseerimisele ja milliste mehhanismide kaudu see praktikas saavutati. Tänapäeva kontekstis käsitletakse riigi maakorralduse rolli strateegiliste taristuprojektide elluviimisel ja avalikes huvides maade omandamisel ning tutvustatakse praktilisi näiteid selle rakendamisest. Samuti arutletakse olukordade üle, kus maaomanikud ei eelista rahalist hüvitist, vaid soovivad saada vastu maad, eeskätt põllu- ja metsamajandusega tegelevad isikud. Milliseid võimalusi pakub maakorraldus selliste olukordade lahendamiseks? Arutletakse sellegi üle, kas ja millises ulatuses võiks maakorraldust tulevikus kasutada laiemalt riiklike eesmärkide saavutamiseks.
Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts kutsub teisipäeval 10. märtsil 2026 kl 16.00 ettekandekoosolekule „Eesti maakorraldusõigus 100: juured ja perspektiivid“. Esinevad Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nooremteadur-doktorant Triinu Rennu ning Maa- ja Ruumiameti riigile maade omandamise ja maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal.
Ettekandekoosolekul käsitletakse maakorraldusõiguse kujunemist Eestis ning seda, millistest ühiskondlikest ja majanduslikest vajadustest see välja kasvas. Selgitatakse, kuidas maakorraldusõigust aja jooksul sisustati ning milline oli selle järk-järguline areng enne teist maailmasõda. Eraldi tähelepanu pööratakse sellele, kuidas maakorralduse õiguslik ja institutsionaalne ülesehitus aitas kaasa maakasutuse moderniseerimisele ja milliste mehhanismide kaudu see praktikas saavutati. Tänapäeva kontekstis käsitletakse riigi maakorralduse rolli strateegiliste taristuprojektide elluviimisel ja avalikes huvides maade omandamisel ning tutvustatakse praktilisi näiteid selle rakendamisest. Samuti arutletakse olukordade üle, kus maaomanikud ei eelista rahalist hüvitist, vaid soovivad saada vastu maad, eeskätt põllu- ja metsamajandusega tegelevad isikud. Milliseid võimalusi pakub maakorraldus selliste olukordade lahendamiseks? Arutletakse sellegi üle, kas ja millises ulatuses võiks maakorraldust tulevikus kasutada laiemalt riiklike eesmärkide saavutamiseks.
Ettekandekoosolek toimub Riigikohtu Suure Katla saalis aadressil Lossi 17, Tartu. Osalemine on tasuta ja kõigile avatud. Täpsem info osalemise kohta saadetakse registreerunud osalejatele e-posti teel enne 10. märtsi – selleks palun registreerige end eelnevalt SIIN.
Lisa kommentaar