Eesti keel
Prof. Bernhard Diestelkampi loeng karistusõiguse teemadel

28. mail 2010 toimus Riigikohtu II korruse nõupidamiste ruumis Prof. Bernhard Diestelkamp (Frankfurt/Main) saksakeelne ettekanne eestikeelse järeltõlkega teemal

Karistusõiguse võimalustest riigi või poliitilise režiimi poolt toime pandud ebaõigusega toimetulekul. (Vahe-)kokkuvõte Saksamaa kogemusest.

1945. aasta järgset karistusõiguslikku reaktsiooni natsionaalsotsialistliku režiimi kuritegudele on uuritud nii intensiivselt, et vahekokkuvõtte tegemine näib juba võimalik, aga ka vajalik. Kokkuvõte peab näitama ka senise uurimise defitsiite. Ühelt poolt tuleb niisiis kindlaks teha, kas õigusajalugu on heitnud piisavalt valgust just sellele osale õiguse lähiajaloost. Teisalt tuleb näidata, millistes ajaloolistes tingimustes nii subjektiivses kui objektiivses mõttes leidis tollane justiitspraktika aset ja millised piirid neist tingimustest tulenesid karistusõiguse võimalustele reageerimaks riigi kuritegudele.

Selleks vaadeldakse seniseid uurimusi küsimuseasetusega, kas ja kuivõrd täitsid natsionaalsotsialistlike kurjategijate protsessid kolm klassikalist karistuse eesmärki (lepitus, eripreventsioon ja üldpreventsioon). Selleks analüüsitakse lähemalt liitlaste poolt korraldatud sõjakurjategijateprotsesse Nürnbergis. Saksa kohtutes toimunud protsessidest võetakse ainult need lähema vaatluse alla, kus tegeleti Natsi-Saksamaa kohtunikega.

Saksamaa näide ja kogemus on tähelepanuväärne ka rahvusvahelises plaanis. Natsionaalsotsialistlikust režiimist on möödunud 65 aastat. Selle aja jooksul on Saksa kohtutel olnud piisavalt võimalust tegeleda režiimikuritegudega. Peale selle on nüüdseks ka ajaline distants nende protsessidega juba piisav, nii et neid sai ja saab käsitleda lähiajaloolise uurimise objektina. Peale selle on Saksamaa seisnud riikliku ebaõiguse kohtuliku käsitlemisega silmitsi veel üks kord, kui 1990. aastal lõppes Saksa Demokraatliku Vabariigi valitsus. See viimane järk pole Saksa kohtutes veel lõpule jõudnud ja sellepärast peatutakse neil protsessidel ettekandes vaid põgusalt. Igatahes peab õiguse lähiajalooga tegeleja ka neid protsesse tundma ja arvestama.

 "Möglichkeiten und Grenzen der strafrechtlichen Ahndung von Staatsunrecht. Eine (Zwischen-) Bilanz deutscher Erfahrungen"

Die strafrechtliche Behandlung des NS-Unrechts in den Jahren nach 1945 ist mittlerweile so intensiv erforscht, daß es sowohl möglich als auch nötig erscheint, eine Zwischenbilanz zu ziehen. Bei dieser Bilanzierung sollen auch Defizite der bisherigen Forschung aufgezeigt werden. Zum einen gilt es also festzustellen, ob die Rechtsgeschichte genügend getan hat, um diesen Teil der rechtlichen Zeitgeschichte hinreichend zu erhellen. Zum anderen sollen die historischen Bedingungen der Justizpraxis mit ihren subjektiven und objektiven Grenzen strafrechtlicher Ahndung von Staatsverbrechen aufgezeigt werden.

Dabei werde ich danach fragen, ob und wie weit nach den bisherigen Forschungen mit den Strafprozessen gegen NS-Verbrecher die drei klassichen Strafzwecke (Sühne - Spezialprävention - Generalprävention)erfüllt wurden. Dazu werde ich auf die Nürnberger Kriegsvevbrecherprozesse der Alliierten eingehen. Von den Verfahren vor deutschen Gerichten will ich nur die Prozesse gegen NS.-Richter intensiver besprechen.

Deutschland bietet ein auch international gut geeignetes Diskussionsexempel für diesen Bereich. Mittlerweile sind 65 Jahre seit dem Ende der NS-Herrschaftt vergangen. In diesem Zeitraum gab es genügend Gelegenheit der justitiellen Auseinandersetznng mit dem NS-Unrecht. Zugleich gibt es auch schon genügend zeitliche Distanz zu diesen Prozessen, so daß sie auch schon Gegenstand zeitgeschichtlicher Untersuchung werden konnten und können. Hinzu kommt, daß Deutschland ein zweites Mal sich mit Staatsunrecht und seiner justitiellen Aufarbeitung befasssen mußte, als 1990 die DDR endete. Da dieser Vorgang noch nicht abgeschlossen ist, können die Erfahrungen mit diesen Prozessen jedoch nur gestreift werden. Gleichwohl muß der zeithistorisch arbeitende Rechtshistoriker auch sie immer im Blick haben.

 

Avaleht Prindi leht Sisukord
Otsing